Lennundusalased terminid lihtsas keeles.

A

ATC

Lennujuhtimine ehk lennujuhid, kes annavad raadio teel lubasid ja juhiseid. Simulaatoris saab raadioside fraseoloogiat harjutada ekraanil olevate fraaside järgi.

Autopiloot

Süsteem, mis hoiab kõrgust, kurssi või lennuplaani piloodi asemel. Ei asenda pilooti, aga vähendab koormust.

B

Briifing

Lennu läbimõtlemine enne kabiini istumist: mida teed, kus lendad ja mida teha, kui midagi läheb teisiti. Simulaatoris näitab ekraanijuhend seda samm-sammult.

G

Garmin G1000

Levinuim klaaskabiini süsteem väikelennukites: vasakul ekraanil lennuandmed, paremal kaart, mootor ja raadiod.

I

IFR

Instrumentlennureeglid: lend ainult mõõdikute ja lennujuhtimise juhiste järgi, ka pilves ja udus. Nõuab eraldi koolitust.

ILS

Instrumentmaandumissüsteem, mis juhib lennuki raadiokiirte abil täpselt rajale ka halva nähtavusega. Näidikul kaks nõela: suund ja laskumisnurk.

J

Jalg

Kõrguse ühik lennunduses: 1 jalg on 30,48 cm. 1000 jalga on umbes 300 meetrit, tavaline ringlennu kõrgus.

K

Kaldpööre

Pööre, kus lennuk kallutatakse tiivale ja nina hoitakse horisondil. Kaldenurk 30 kraadi on tavaline, 45 kraadi juba järsk.

Kiirusemõõtja

Näitab õhkkiirust sõlmedes ehk seda, kui kiiresti õhk lennukist mööda voolab. Maakiirus võib tuule tõttu olla teine.

Klaaskabiin

Kabiin, kus analoognäidikute asemel on suured ekraanid, näiteks Garmin G1000. Rohkem infot, aga vaja on õppida seda lugema.

Klapid

Tiiva tagaserva liigutatavad osad, mis lasevad lennata aeglasemalt. Kasutatakse õhkutõusul ja maandumisel.

Kontroll-leht

Nimekiri toimingutest, mida enne iga lennuetappi kontrollitakse: enne käivitamist, enne õhkutõusu, enne maandumist. Simulaatoris on see ekraanil ees.

Kordusring

Katkestatud maandumine: täisgaas, tõus ja uus katse. Täiesti tavaline ja turvaline otsus, mida simulaatoris võib harjutada nii palju kui tahad.

Kunsthorisont

Näidik, mis näitab lennuki asendit horisondi suhtes: kas nina on üleval või all ja kas tiivad on kaldu. Instrumentlennu tähtsaim mõõdik.

Kurss

Suund, kuhu lennuki nina osutab, kraadides 0 kuni 360. Põhi on 360, ida 090, lõuna 180, lääs 270.

Kõrgusemõõtja

Näitab lennukõrgust jalgades õhurõhu järgi. Enne lendu seatakse sellele lennuvälja õhurõhk (QNH), muidu näitab valesti.

Külgtuul

Tuul, mis puhub rajaga risti. Teeb õhkutõusu ja maandumise raskemaks ja on simulaatoris üks kasulikumaid harjutusi.

L

Lennuplaan

Marsruut, kõrgused ja ajad, mis pannakse enne lendu paika. Klaaskabiinis sisestatakse see ka lennuki süsteemi.

Lähenemine

Lennu viimane etapp enne maandumist: laskumine, kiiruse vähendamine ja raja joonele seadmine. Visuaalne või instrumentide järgi.

M

Maandumine

Lennuki toomine rajale: laskumine, gaasi vähendamine, nina kergelt üles ja puudutus tagumiste ratastega enne esiratast.

METAR

Lennuvälja ilmateade kokkuleppelises lühikeses vormis: tuul, nähtavus, pilved, temperatuur ja rõhk. Simulaatoris saad ilma ise seada või võtta päris METAR-i järgi.

P

PPL

Erapiloodi luba, esimene lennukooli luba, mis lubab lennata väikelennukiga ise ja reisijatega, aga mitte tasu eest.

Q

QNH

Merepinnale taandatud õhurõhk, mis seatakse kõrgusemõõtjale, et see näitaks kõrgust merepinnast. Ütleb lennujuht või METAR.

R

Ringlend

Standardne ristkülikukujuline marsruut lennuvälja ümber, mida mööda lennukid õhkutõusu ja maandumise vahel liiguvad. Esimene asi, mida lennukoolis õpitakse.

S

Sõlm

Kiiruseühik lennunduses: 1 sõlm on 1,852 km/h. Cessna 172 lendab umbes 110 sõlmega ehk 200 km/h.

T

Transponder

Seade, mis vastab radarile lennuki koodi ja kõrgusega, et lennujuht näeks, kes ja kus lendab. Kood öeldakse raadio teel.

Trimm

Väike seade, millega võetakse juhistelt pidev surve ära, et lennuk lendaks ise sirgelt. Piloodi parim sõber pikal lennul.

V

Vari

Olukord, kus kohtumisnurk läheb liiga suureks ja tiib lakkab tõstejõudu andmast. Simulaatoris harjutatav ohutult, päris lennukis välditav.

Variomeeter

Näitab tõusu- või laskumiskiirust jalgades minutis. Stabiilses horisontaallennus seisab nulli peal.

VFR

Visuaallennureeglid: lend hea nähtavusega, orienteerudes maastiku ja horisondi järgi. Nii lendab enamik harrastuspiloote.

Õ

Õhkutõus

Kiirendus mööda rada täisgaasiga kuni tõusukiiruseni, siis kerge tõmme juhistest ja lennuk tõuseb ise õhku.